Kuidas kõik alguse sai

Blogi

Kommenteeri

Tänapäeva kiires elutempos ununevad peagi väikesed mälestused mis juhtumise hetkel ei olnud nii tähelepänuväärsed, et neid kirja panna, kuid siiski tahaks neid mäletada.

Kui minu esimene laps sündis hakkasin otsima tegevust millega oma aega sisustada väikese beebi kõrvalt.

Kudumine, heegeldamine ei olnud päris meeltmööda, tikkimine nii ja naa.
Hobifotograafia - tundus, et nõuab liiga palju aega, et kõiki nippe selgeks saada.

Nii ma siis otsisin enda jaoks seda ÕIGET hobi, kuni hakkas lähenema lapse päris esimene sünnipäev...
Tort - sööme ära, lilled - närtsivad, mänguasjad - no kuluvad, purunevad, laps kasvab välja ja lõpuks viskame ära ning siis...
Igaveseks mälestuseks jääb ju õnnitluskaart!
Ise olen kõik postkaardid ja õnnitluskaardid alles hoidnud - tore on aeg-ajalt mälestusi käes hoida ja meenutada :)
Mõeldud - tehtud! Tahan oma lapsele selleks tähtsaks esimeseks sünnipäevaks teha erilise õnnitluskaardi!

Sealt see väike käsitöökaartide valmistamise pisik alguse saigi... :)

Kui palju olete ise saatnud, saanud ja alles hoidnud postkaarte, õnnitluskaarte?

Lisa kommentaar

Email again: